1	Moosese, jumalamehe palve. Issand, Sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve!
2	Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled Sina, Jumal, igavesest igavesti!
3	Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: "Tulge tagasi, inimlapsed!"
4	Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel!
5	Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab!
6	See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul niidetakse ta ära ning ta kuivab ära!
7	Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume!
8	Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette!
9	Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu mõtteke!
10	Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda; sest need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära!
11	Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta?
12	Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!
13	Pöördu tagasi, Jehoova! Oh kui kaua? Anna armu oma sulastele!
14	Toida meid varaselt oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!
15	Rõõmusta meid niipalju päevi, kui sa meid vaevasid, niipalju aastaid, kui me nägime õnnetust!
16	Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!
17	Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!